vahelduseks läänemaal, külastasime sellel nädalavahetusel hoopis ida-eestit.
peale ohjeldamatud homaaride söömist vanemate juures (mina ei söönud, natsa maitsesin aint - sugulasi ma ju ometi ei söö!) liikusime lõpuks õe peika lapsepõlvekoju laekverre, kus ootasid meid lõputud maasikapõllud ja värske maaõhk. õhtusöögiks olid maasikad otse põllult. hommikusöögiks oli maasika toormoos ja pannkoogid. õemees, kes esimesena üles tõusis käis varavalges ja korjas maasikad valmis, hiljem härra a.ja õemees kahekesi tegid nendest moosi. mina küpsetasin pannkoogid valmis ja jumalik hommikusöök oligi sündinud.
edasi liikusime peipsi äärde härra vanaisa ja tädi üle vaatama. tee peale saime veel ka teada, et laekvere nimi on tulnud kalevipoja ära surnud hobuse vere laigu järgi.
peipsi ääres käisime ohjeldamatult ujumas ja rohisime nii moe pärast ka ära ühe peenra. mõned meist üritasid ka kala püüda, aga kuna hiigelparmud püüdsid teda rohkem sis sellest ettevõtmisest tuli loobuda.
pühapäeva hommik algas jälle ujumisega, millele järgnes hommikusöök-meenutus lapsepõlvest, ehk sis päris hapupiimaga kama. jumalik. härra a. ja õemees vaatasid meid küll kui opakaid kui me seda sõime ja taevani kiitsime.
jätsime kuuma peipsiääre maha ja hakkasime tallinna poole tagasi liikuma. tegime veel väikese vahepeatuse laekveres, kust korjasime lõpututelt maasikapõldudelt maasikaid kaasa kaa. rakveres tegime veel Gesburgeri peatuse ja ilm oli ikka veel ilus. sis saime teada, et tallinnas ootab meid suur torm ja vihmasadu. see meid siiski ei heidutanud ja meie plaan nägi ikka veel ette mere ääres ujumist. juminda poolsaarele jõudes sadas juba korralikult. enne ujumist otsisime üles hara allveelaevade sadama ja kolasime natuke seal.
edasi sõitsime juminda poolsaare tippu. mina ja õemees olime ainukesed julged, kes läbi vihma ja üle libedate kivide ujuma jõudsime. vesi oli niii niii mõnusalt soe ja vihmaga ujumine kogemus omaette.
tagasi tallinnasse jõudes oli vihmasadu juba täies hoos ja kell nii palju, et muud üle ei jäänud kui diivanile kerra keerata ja und ootama jääda.
No comments:
Post a Comment