sellest, et suvi on saabunud saab aru selle järgi, et kodus enam istuda ei taha. igal õhtul on vaja midagi teha ja kuhugi minna.
soojad suveõhtud lausa kutsuvad õue. lastekaitsepäeva õhtu näiteks veetsime mitte ülerahvastatud loomaaias vaid käisime porru ja papuga vanalinnas jalutamas.
neljapäeva õhtul oli jällegi nii kaunis ja soe ilm, et lausa patt oleks kodus istuda. käisime sis poes ja ostsime kaks siidirt ja kolm õlut ja komme külakostiks ja läksime tuuleveskisse õue ilusat ilma nautima. sellel õhtul rikkusin ma vähemalt viis korda seadust. kaks korda sõitsin jänest ja kolm korda läksin punase tulega üle tee. selline pätt olengi.
reedel ootas meid ju jälle otseloomulikult haapsalu, kus oli selline tuul, et puhus kõik asjad minema ja plaanist minna jahisadamasse birgit varjunit kuulama ja ilutulestikku vaatama ei tulnud midagi välja:(
see eest kostitasin ma ennast laupäeval lemmikkaltsuka külastusega, kus seekord oli saak õige hea. kuna palgapäevani oli veel aega ja sularaha polnud kuskilt saada, sis tuli härra a. taskud kogu olemasolevast sularahast tühjendada. protestikisa oli päris suur.
seekord vurasime tallinnasse tagasi juba laupäeval, sest härra a. töökaaslane sai omale uue töökoha välismaal ja ta tuli ikka väärikalt ära saata. selleks pidime me jõudma tahakaugele nõmmele, kuhu ükski normaalne ühistransport peale rongi ei viinud. kuna me nii seiklushimulised ei olnud, et rongisõitu proovida, otsustasime jalutamise kasuks. kaardi pealt mõõtes tundus 2.5 kilomeetrit lausa köömes ära kõndida. tegelikult läks kohalejõudmiseks ikka päris pikalt aega. aga kohale me jõudsime. pidu oli vahva ja isegi ilm oli nii hea, et kannatas õues olla. mis tagant järgi mõeldes võis veaks osutada ja olla põhustajaks mind kiusavale nohule ja kurguvalule. samas on võimalus süüdistada ka esmaspäeval töölaua taga aevastavat kolleegi.
pühapäeva hommikul sai hilja ärgatud, aga pannkooke ei küpsetanud. läksime hoopis tuuleveskisse grillpidu pidama. kuna välismaale tööle minev härra a. kolleeg on terve aeg elanud meie vastasmajas ja me oleme talle külla sattunud ainult ühe korra siis kasutasime viimast võimalust ja ühinesime ärasaatmispeo after partyga vastasmajas. see oli sama meeleolukas on ärasaatmispidu ise.
esmaspäevaks nägi esialgne plaan välja, et tuleb vaikne ja kodune õhtu. aga kuidas sa sis saad vaikselt kodus istuda kui ühel teisel härra a. kolleegil oli sünnipäev. seda oli ikka ka vaja tähistada. ilmselt oli laupäeva õhtune jalutamine härra a.-le kustumatu mulje jätnud, sest ta oli nõus j a l u t a m a töökaasalse juurde, kes elas kuskil marja poe taga. mina väga osav kaardilugeja ei ole ja sellepärast me eksisime natuke ära ka ja pidime veel rohkem jalutama:) isegi tagasi koju tulime jalutades. mina olen rahul.
ja jätkates jalutamisteemal siis teisipäeval läksime jälle vanalinna jalutama:) härra sõber haapsalust oli tallinnasse tööle tulnud ja põdes lohutamatut koduigatsust ja sis me käisime talle kodu meenutamas:)
kolmapäeval me enam ei jalutanud. sõitsime hoopis autoga härraosavnäpp isa juurde, et keegi aitaks härra a. häälest ära kitarri parandada. selgus, et see on parandamatu ja nüüd on härra ääretult kurb ja mina sünnipäevaks kinki ei saa, sest uut kitarri on vaja:p
No comments:
Post a Comment