tehtud.

neljapäeval kell 14.0 anti mulle magistri kraadi tõestav dimplom ka kätte. suruti kätt, öeldi, et nüüd oleme spetsialistid valmis ja saadeti aplausi saatel edasisse ellu.

kuna meil siiski on infotehnoloogia ajastu siis kanti kogu tseremoonia ka internetiavarustes üle ja seetõttu sai minu tähetundi vaadata ka kaugelmaakohas elavad tädi ja vanaisa. kasutades vanaisa sõnu, sis kes oleks osanud arvata, et tema nüüd seal oma maamajas diivanil lesides saab vaadata kuidas pojatütrele dimplom kätte antakse.

parimad õnnitlussõnumid tulid aga härra a. enda käest..nüüd olla tal kodus magistrikraadiga kartulikoorja:)

aga üks kasu oli kogu sellel asjal veel. lilli oli nii palju, et nad minu ühte vaasi kuidagi ära ei mahtunud...sain poest omale kaks uut vaasi juurde ja lisaks on kodus palju ilusaid lilli:)

aga nüüd võib öelda kooli kohta - kõik. tehtud.

nädal enne seda nädalat ja sis see nädal ka.

sellest, et suvi on saabunud saab aru selle järgi, et kodus enam istuda ei taha. igal õhtul on vaja midagi teha ja kuhugi minna.

soojad suveõhtud lausa kutsuvad õue. lastekaitsepäeva õhtu näiteks veetsime mitte ülerahvastatud loomaaias vaid käisime porru ja papuga vanalinnas jalutamas.

neljapäeva õhtul oli jällegi nii kaunis ja soe ilm, et lausa patt oleks kodus istuda. käisime sis poes ja ostsime kaks siidirt ja kolm õlut ja komme külakostiks ja läksime tuuleveskisse õue ilusat ilma nautima. sellel õhtul rikkusin ma vähemalt viis korda seadust. kaks korda sõitsin jänest ja kolm korda läksin punase tulega üle tee. selline pätt olengi.

reedel ootas meid ju jälle otseloomulikult haapsalu, kus oli selline tuul, et puhus kõik asjad minema ja plaanist minna jahisadamasse birgit varjunit kuulama ja ilutulestikku vaatama ei tulnud midagi välja:(

see eest kostitasin ma ennast laupäeval lemmikkaltsuka külastusega, kus seekord oli saak õige hea. kuna palgapäevani oli veel aega ja sularaha polnud kuskilt saada, sis tuli härra a. taskud kogu olemasolevast sularahast tühjendada. protestikisa oli päris suur.

seekord vurasime tallinnasse tagasi juba laupäeval, sest härra a. töökaaslane sai omale uue töökoha välismaal ja ta tuli ikka väärikalt ära saata. selleks pidime me jõudma tahakaugele nõmmele, kuhu ükski normaalne ühistransport peale rongi ei viinud. kuna me nii seiklushimulised ei olnud, et rongisõitu proovida, otsustasime jalutamise kasuks. kaardi pealt mõõtes tundus 2.5 kilomeetrit lausa köömes ära kõndida. tegelikult läks kohalejõudmiseks ikka päris pikalt aega. aga kohale me jõudsime. pidu oli vahva ja isegi ilm oli nii hea, et kannatas õues olla. mis tagant järgi mõeldes võis veaks osutada ja olla põhustajaks mind kiusavale nohule ja kurguvalule. samas on võimalus süüdistada ka esmaspäeval töölaua taga aevastavat kolleegi.

pühapäeva hommikul sai hilja ärgatud, aga pannkooke ei küpsetanud. läksime hoopis tuuleveskisse grillpidu pidama. kuna välismaale tööle minev härra a. kolleeg on terve aeg elanud meie vastasmajas ja me oleme talle külla sattunud ainult ühe korra siis kasutasime viimast võimalust ja ühinesime ärasaatmispeo after partyga vastasmajas. see oli sama meeleolukas on ärasaatmispidu ise.

esmaspäevaks nägi esialgne plaan välja, et tuleb vaikne ja kodune õhtu. aga kuidas sa sis saad vaikselt kodus istuda kui ühel teisel härra a. kolleegil oli sünnipäev. seda oli ikka ka vaja tähistada. ilmselt oli laupäeva õhtune jalutamine härra a.-le kustumatu mulje jätnud, sest ta oli nõus j a l u t a m a töökaasalse juurde, kes elas kuskil marja poe taga. mina väga osav kaardilugeja ei ole ja sellepärast me eksisime natuke ära ka ja pidime veel rohkem jalutama:) isegi tagasi koju tulime jalutades. mina olen rahul.

ja jätkates jalutamisteemal siis teisipäeval läksime jälle vanalinna jalutama:) härra sõber haapsalust oli tallinnasse tööle tulnud ja põdes lohutamatut koduigatsust ja sis me käisime talle kodu meenutamas:)

kolmapäeval me enam ei jalutanud. sõitsime hoopis autoga härraosavnäpp isa juurde, et keegi aitaks härra a. häälest ära kitarri parandada. selgus, et see on parandamatu ja nüüd on härra ääretult kurb ja mina sünnipäevaks kinki ei saa, sest uut kitarri on vaja:p

eelmine nädal.

eelmise nädala märksõnad on - ripsmed, eurovisioon, jalgpall ja sünnipäevad.

esmaspäeval lasin sõbrannade õhutusel omale ripsmepikendused panna. täitsa tore on hommikul ärgata ja  inimese näoga olla:) samal ajal kui mina ripsmeliimi tõttu kaks tundi pisaraid valasin lõikus härra a. kodus kartulisalati materjali. pärast tuli mulle veel autoga vastu ja kodus jäi mul üle ainult salat kokku segada ja ära süüa:)

teisipäeval oli meie juures suur eurovisiooni vaatamine. eesti finaali ei saanud. 

kolmapäeval mängisid eesti ja horvaatia jalgpalli. käisime seda hedi ja taffi juures vaatamas. ma ütlesin kohe alguses, et viik jääb. keegi ei usknud. aga jäi ikka. sinna minnes nägime kuidas politsei presidendi lossi juurde kohale kihutas ja lindiga sisse piiras. pärast delfist lugesime, et pommiähvardus tehti.

neljapäeval oli mu kõige pikemaajalisema sõbranna sünnipäev ja läksin teda õnnitlema. sain teada, et kuskil kakumäe keskel rikaste inimeste majade vahel on olemas ka täitsa kaunid korterelamud. leidsin täitsa ise audiga tee sinna ka üles. sünnipäevalaps jäi mu ise tehtud kingitusega täitsa rahule kaa. 

reedel sain üle terve pika nädala jälle haapsallu. kõik oli sama tore. reedel vaatasin ühe tite üle.

ja laupäeva hommikul läksin teise tite vanematele appi korrus kõrgemale kolima. jõmsikas oli isegi vahepeal päris tükk aega minu süles, ei karjunud ega jonninud ega midagi:)

laupäeva õhtul oli kaua oodatud härra tommi 30. juubel. ei saanudki uhket ja fäänsit pidu nagu lootsime. täiesti hariliku korteripeo saime aint. a makaronisalatit ja viinerit ja kooki anti ikka kaa. ja lõpuks käisime korra ka africast läbi.

pühapäeval oli väikese viivitusega paliveres terje sünnipäevapidu. pakuti metsseapraadi. sai aias kaevata ja lilledele peenrakohti valida. mõned rohkem priviligeeritud said õlut ka ja teised vähem priviligeeritud said tagasi tallinnasse sõita:)