päkapikk.

sain täna olla päkapikk. töökaaslase tütar usub ikka veel päkapikke (mina ka muide:p) ja et oma veendumust ja usku kinnitada jättis ta öösel päkapikule kirja oma jõulukingisoovidega. üks ta sõbranna oli ka päkapikule kirja jätnud ja sai ka vastuse. niisis olin mina see, kelle käekirjaga päkapikk elfriide väikesele tüdrukule kirja vastu kirjutas:)

küll on tore, et lumi on maas ja jõulutunne hakkab juba vaikselt tekkima:)

kui ma oma päkapikule vihjasin (loe: otse välja ütlesin) et mulle oleks jõulukalendrit vaja sis novembri viimasel õhtul poes käies neid sealt enam ei leinud:(..nüüd ma sis olengi kalendritu ja pean neid päevi jõuludeni ilma šokolaadita lugema!

19.10.2010

reedel, 19. oktoobril sadas maha selle aasta esimene lumi.

tallinnas ei olnud nii palju lund kui haapsalus.

hommikul kilkas jann kohe msnis, et neil on jõulud käes ja paks lumi maas. tallinnas ei olnud siis veel midagi. selleks ajaks kui me kella nelja ajal haapsalu poole liikuma hakkasime oli ka tallinnas juba maa valge. terve tee sadas lund juuurde ja tee ääres metsad olid veel lehtedes ja lumised. tegelikult sadas lund juba eelmisel reedel kui haapsalu poole sõitsime, aga siis ei jäänud see  maapinnale püsima.

õhtuks oli muidugi haapsalus maas ainult suures koguses löga ja hommikuks olid alles jäänud ainult eelmisel päeval ehitatud lumememmed, kes keset rohelist muru veel vaevu püsti seisid.

hiiumaa.

augusti kuu viimastel soojadel päevadel tegime me plaani teha selle suve viimane pidu. kohaks valisime hiiumaa, leemeti puhkemaja. ajaks 11.-12. september.

selleks ajaks oli suur sügis juba käes, lehed kollased, vihma sadas ja seened metsas muudkui vohasid.

kuna suvehooaeg oli juba läbi sis me naiivselt lootsime, et ega keegi peale meie hiiumaale ikka ei plaani minna ja praamile bronni pole ikka vaja teha.

laupäeva hommikul, lootusega kella 10sele praamile saada, sadamasse jõudes, selgus, et ei saa me kuskile. õnneks pandi graafikujärgse 14.30 praami vahele 12.30 praam ja me ei pidanudki poolt päeva sadamas veetma.

kuna reede õhtu oli päris pikale veninud ja keegi õieti öösel maganud ei olnud - kes pidutses ja kes oli tööl, sis sadamakohvikus pakutav "borš ja mingi kollane supp" (mis hiljem osutus siiski seljankaks:p) läks vägagi asja ette.

mina olin jällegi ferrari roolis kaine autojuht ja sain praamijärjekorras ennast vaimselt ette valmistada praami peale sõitmiseks, mida ma tegin elus esimest korda. õnneks läks kõik korda. ja peale 1,5 tunnist loksumist, tommi 3.5G levis teksaseid, friikaid ja priviligeeritutele ka õlut, veini ja viina, õnnestus mul ka praami peale mahasõit.

kuna oli kiire kiire juba puhkemajja siis vaatamisväärsustega tutvumiseks eriti aega ei jäänud. kõige pealt kihutasime kärdlasse poodi, et varusid täiendada. sis edasi pisike peatus tahkuna tuletorni juures ja vaatasime üle ka nõukogude sõjaväest maha jäänud varemed ja tunnelid. ja terve tee kuulasin tagaistme peal kilkavat janni, kes IGAST metsast mööda sõites kilkas kas seeen, puravik vai sirmiiiiiik. viimane peatus enne puhkemaja oli kõpu tuletorn ja sis seiklesime edasi maja poole, mille asukohta keegi täpselt ei teadnud. viimaks emmaste tanklasse jõudes ja juhtnööre küsides olid kõigil kõhud juba nii tühjad, et lisaks juhtnööridele võtsime ka burkse. r. auto võttis bensiini kaa, sest kõpust emmastesse ta oli juba nagunii tühja paagiga sõitnud ja me kahtlustasime, et kaugemale nii enam ilmselt välja ei vea.

juhtnööre järgides jõudsime lõpuks kohale. ja veendusime, et kogu vaev oli asja vägagi väärt. kaunis maja metsa sees, saun pisikese tiigiga ja seened, mis kasvasid kohe maja  kõrval.

ja neid seeni ei saanud ju niisama sinna kasvama jätta. võtsime kastruli ja läksime päkaga metsa seenele. valik oli nii suur, et piirdusime kupatamist mitte vajavate kuuseriisikate, puravike ja kukeseentega, et neist hiljem kaste teha. kastme jaoks sain uuesti 30 km kaugusele emmaste poodi hapukoore ja kartulite järele minna. kuna keegi teine ei tahtnud kaasa tulla, sis vaene eli pidi selle ohvri tooma ja minuga kaasa tulema:p

õhtusöök oli aga nagu parimates restoranides - kodune seenekaste, värsked keedukartulid, salat ja loomulikult suurtes hunnikutes grill liha. õhtu möödus saunatades ja naljatades ja kuna reede õhtu oli kõigil juba niig raske olnud sis laupäeva öö väga pikaks ei veninud.

pühapäeva hommikul käisid vapramad veel seenel ja sis oligi aeg ennast jälle praami järjekorda sättida. seekord me eriti lootusi esimesele praamile saada, me väga ei hellitanud, aga seda, et me lausa kahest praamist maha jääme ja napilt kolmanda peale jõuame, me küll oodata ei osanud. olime kahe autoga ja praamile lasti kahes reas. r. auto ees ja meie ferrari järel. r. lasti peale ja praamimees astus edasi järgmise rea juurde. me juba valmistusime maha jäämiseks kui siiski vedas ja lasti ka meie ferrari praamile.

viimased 1.5 tundi praamil veetsime eliga ristsõnu lahendades ja nagu naksti olimegi jälle mandril.

mina kui algaja autojuht olin koguaeg taga ja kulgesin vaikselt ja rahulikult teiste sabas. praamilt maha saime aga enne kui r. auto ja esimesena haapsallu jõudsime ka meie. nii et lõppkokkuvõttes meie võit!:)

vahekokkuvõte.

et konroloogiliselt korretkne olla siis augusti kuust vajab ära märkimist aadu ja herzi korraldatud glämmilaat aadu korteris. kui mina sinna pühapäeva õhtul kohale jõudsin oli suur kauplemine juba hoos ja parim kaup letilt kadunud. herzi poolt minu jaoks kohale toodud helesinine kampsun õnneks ootas mind veel riidepuu peal ja nii ma sain ta omale koju ära viia. mina ise ühtegi asja maha ei müünud, aga jagasin nad pärast kõik ema ja õe vahel ära ja kõik said õnnelikuks. 

augusti kuu viimase nädalavahetuse soojad suveilmad kutsusid meid ikka randa ja loodusesse.

kuna meie sõbrad kõik on kirglikud kalamehed sis võeti plaani lestapüük peraküla rannas. kohale jõudes ja kohalikega vesteldes olime kõikide naerualused ja külarahvas tuli kokku, et neid lolle vaadata, kes randa tonkadega lesta püüdma lähevad. enne kalale minekut sõid suuremad kalamehed igaks juhuks kõhu värsket suitsulesta täis, et ikka jõudu ja jaksu jaguks. ja õigesti tegid, sest  kala me tõesti ei saanud. mina sain ainult ilusaid päikeseloojangu pilte. ja päeval rannas suuri lained nähes ei saanud me keegi kiusatusele vastu panna ja ilma igasuguse ujumisvarustuseta läksime lainetesse hullama. kostüümid olid meil kõigil väga popid ja noortepärased. mina olin härra varubokserite ja oma rinnahoidjaga, härra ise ja rolts olid oma boksertiega (meestel on see kõik ikka nii ebaõiglaselt lihtne:p) ja teine julge neiu oli retuuside ja rinnahoidjaga. meri õnneks riietust ei vaadanud ja vesi oli väga mõnus ja lained veel mõnusamad. tom ja jann jäid kaldale pilte tegema, nii et fotosüüdistus kogu aktsioonist on meil ka olemas:) käterätiku puudumisel kuivatasime me kõik ennast fliisteki sisse, edaspidiseks tähelepanuks tuleks meelde jätta, et see ei ole parim kuivatusvahend. härra mudugi katsetas ellujääja mehe nippe ja kuivatamise asemel jooksis mööda randa, et niimoodi sooja saada. sooja ta sai küll, a märg oli ikka!

6. august hakkas meil teine puhkus.

Puhkus hakkas sellega, et pakkisime kodus kõik asjad kokku, et puhkuse ajal saaks korteriomanik tulla ja talvel uputatud lae korda teha.

asjad pakitud kihutasime nagu ikka läänemaa poole. suures pakkimise tuhinas jäi aga kogemata maha härra kokku pakitud kott tema kinniste jalanõudega ja jopega. õnneks läkisd härra sugulased esmaspäeval tallinnasse ja saatsime nad meie korteri võtmetega kotile järele. puhkuse lõpuks tegelikult selgus, et härra oleks selle puhkuse ilusti üle elanud ka ilma ühegi kinnise jalanõu ja jopeta, sest kuigi sügis näitas oma lähenemist vihma ja madalamate temperatuuridega sis alla 20 ei langenud temperatuur kunagi (kuigi peale 32 kraadist suve, võis 20 kraadi ootamatult jahe tunduda:))

läänemaale jõudes võtsime haapsalust heleni peale ja teised ootasid meid juba noarootsi kandis veskijärve juures. kui meie sinna lõpuks kohale jõudsime oli väljas juba pime. härra a. pani telgi üles ja pidu võis alata. veskijärv asub kohas, kus paar aastat tagasi oli suur tulekahju ja hämaras sinna sõitmine oli nagu õudusfilmis - tee ääres ainult pikad mustad põlenud puutüved. kuna telkimine toimus järve ääres, nägi plaan ette ka kalastamist. kalastajad olid aga järgmiseks päevaks nii väsinud, et ei tulnud sellest midagi välja. õhtul järve pandud võrgust tuli aga üks linask ja üks ahven, mis hommikusöögiks ära grilliti. enne ära minemist lükkasime roltsi suure bussi käima, mille aku öösel raadio kuulamise tõttu tühjaks oli saanud. kuna ka minu vanematel olid puhkuse viimased päevad, mida nad veetsid läänemaal, vaatasime ka nemad üle. nemad veetsid aega peraküla lähedal tuttavate suvilas. õhtuks leppisime kokku ekskursiooni haapsalus.

õhtul toimus sis ka esmakordne härra ja minu vanemate tutvustamine. näitasin neile härra ema, nende maja, koera ja kahte kassi. edasi läksime müüriääre kohvikusse, kus maitsesime kooki ja nautisime ülimalt sooja suveõhtut. õhtu lõpetuseks näitasin vanematele veel oma haapsalu lemmikpoodi, kus tegime viimased sisseostud. meie õhtu jookide näol ja vanemad söögi näol ja nii nemad tallinna poole tagasi sõitsid ja meie peole läksime.

kogu puhkuse veetsimegi läänemaal ja ei teinudki midagi muud kui ainult puhkasime.käisime paliveres terassi ehitust vaatamas ja poisse ujuma transportimas, metsas pähkleid ja mustikaid korjamas. ja ega ilm seda puhkust ka enam väga ei soosinud. sügis hakkas juba oma ilmumise märke näitama - seda siis küll vihma mitte temperatuuride näol.

tagasi tallinnasse sõites ootas meid rõõmus üllatus selle näol, et kogu korteri kokku pakkimine oli täiesti asjatu vaev, sest üksi ehitaja ei tulnud meile lage parandama ja nii on meie lagi ikka veel kollane ja köögis tuli ei põle. ainuke positiivne osa remondiplaanist oli see, et suures tolmukoristamise hirmus soetasin ma omale väikese rohelise daewoo tolmuimeja haapsalu pandimajast ja saan sellega nüüd diivani alt ja külmkapi tagant tolmu võtta, mida ma oma teise popi tolmuimejaga teha ei saa. ja loomulikult oli positiivne ka see, et suur tolmukoristamine jäi üldse ära.

puhkusele pani punkti isa sünnipäev, mida seekord pidasime natuke hiljem, ehk pühapäeva õhtul. ja loomulikult grilli ja chill vanemate kodus.

viimane suve grill ja chill toimus aga muugal minu riina sünnipäeva tähistamisena. kohale jõudes oli meeldivaks üllatuseks rattaga ringi kihutav tommi tütar, kes rõõmsalt tšau karjus ja selgus, et tema ongi minu riina naabritüdruk:) õhtu oli tuulevaikne ja mõnus, kuigi lõpuks läks ikka nii jahedaks, et pidime tuppa ära kolima. enne linna tagasi sõitmist vaatasime kauguses sähvivat välku ja linnas ootas meid äikesevihm. nii et kohavalik oli meil väga õnnestunud:)

sunfest ja muud asjad.

selle suve vingem suvekontsert pidi olema sunfest ja tanel padar. selle liitsime me oma plaanidesse neljapäevasel päeval tallinnas. haapsalust tulid kohale tomm ja jann ja nii me oma sammud konsterdile seadsime. kohale jõudsime täpselt sis kui ott lepland oma esinemise lõpetas ja tema südantlõhestavat nutulaulu kuulsime ainult kloostriväravate tagant. väravatest sisse minnes selgus, et väga vähe inimesi olid otsustanud sama tee jalge alla võtta, kuigi ilm oli väga mõnus ja soe. ja teine suur miinus oli, et alkoholi müük ja ka joomine oli sel korral lubatud ainult väiksel piiratud alal ja topsiiga kuskile rändama sind ei lubatud. tanel padar laulis oma laulud küll kenasti ära ja janniga käisime lava ees rokkimas kaa. aga mudu midagi väga meeldejäävat ei olnud.

et konsterielamusest vähegi toibuda ja sooja õhtut maksimaalselt ära kasutada läksime linna peale hängima. istusime amarillo restorani välisterassile ja lasime jannol ennast teenindada. linnas sees oli suveõhtu nii sume, et jäi mulje nagu kuskil väljasmaal istuks. isegi palmipuid imiteerivad lillekorvid olid olemas. ja üle tee paistis värve vahetav maja. idüll noh. tagasi koju läksime täitsa jalgsi ja võtsime tee peale kaasa ka toiduplatsi burski ja friikaid.

kuna kallid külalised olid oma puhkuse ajast meile suurlinna külla tulnud sis võtsin ma omale vaba päeva, et neile linna näidata:)..härra a. läks hommikul tööle ja ega peale seda suurt magamist enam ei olnud. 

peale hommikusuppi vaatasime üle järgmised vaatamisväärsused: rocca al mare keskus, rocca al mare kooli tagune mere äär, kakumäe rand, kakumäe teeremont ja lõpuks saime jalad likku panna alles kakumäe sadama juures rannas. aa ja mudugi macist käisime ka ika läbi:)...sealt saime jäätist ja härra a.-le meie toreda päeva meenutuseks ühe vahvlit järava eesli:).

sis oli kell juba nii palju, et härra a. tööpäev hakkas läbi saama ja kõik see mees pakiti audisse ja algas sõit haapsallu.

reedel sai härra a. vend jälle aasta vanemaks ja keldripeole olime oodatud ka meie. haapsallu jõudes päästsime ära ka paanikas vanaema, kes suurt viinerihunnikut nähes oli täiesti heitunud ja kartis, et need viinerid ei mahu küll kunagi ahju ja ei saagi valmis. ma, vana viineriekspert, tulin ja päästsin päeva:)

kingituse tellisime me iibeist ja nagu ikka õigeks ajaks kohale see ei jõudnud. õnneks jõudis nädal aega hiljem ja nüüd on see õnnelikult juba sünnipäevalapsele ka üle antud. natuke läks küll aega, et härra a. sellest loobuma panna, sest ameerika jalgpall on ju iga väikese poisi unistus:)

kuna sünnipäeva pidu oli vaikne ja tagasihoidlik sis võtsime ette väikese jalutuskäigu linnas. ettenägelikult panin ma selga oma vihmajope, sest pilved olid tumedad. õige tegu oli see, sest öösel koju minnes sadas maailma kõige suuremat padukat ja kõik mis oli väljaspool vihmajopet sai märjaks! öösel olime veel nii tublid, et käisime ja koristasime venna poolt maha jäetud sünnipäevaläbu kaa ära, et sünnipäevalapsel hommikul kergem oleks:)

laupäeval oli suursündmuseks haapsallu saabunud tivoli, mis kindlasti külastamist nõudis. kuna mina olen kartlik, siis sain mina tommi tütrega lasteatraktsioonidel käia. ehk sis sõitsime lendava vaibaga ja käisin julgestuseks kaasas ka autodroomil. härra a. koos tommi ja janniga käis tassidega sõitmas, ehk sis teisisõnu okserattal:p...härra a. nautis seda kõike täiel rinna. tomm mitte nii väga. minu oma kogemus sellise keerutamisega on kaks päeva süda paha, nii et mina sinna ei roninud. nüüd ma arvan, et tomm ka enam ei roni, sest tema jaoks lõppes see aktsioon vetsupotti kallistades.

ja sis oligi pühapäev käes ja enne veel kui saime tagasi tallinnasse sõita, käsime korjasime metsas mustikaid (noh härra a. isa korjas rohkem, ma sõin rohkem ja natuke ka korjasin), tegime ühe jalutustiiru promenaadil , võtsime härra a. venna kaks sõpra peale ja õhtuks olimegi tallinnas.

loomaaias.

19.07., esmaspäeval me käisime loomaaias.

meiega kaasas olid tom, jan, liisu, päka ja rolts & helen.

looomaaias nägime erinevaid loomi. ja ka linde.

ida rinne.

vahelduseks läänemaal, külastasime sellel nädalavahetusel hoopis ida-eestit. 

peale ohjeldamatud homaaride söömist vanemate juures (mina ei söönud, natsa maitsesin aint - sugulasi ma ju ometi ei söö!) liikusime lõpuks õe peika lapsepõlvekoju laekverre, kus ootasid meid lõputud maasikapõllud ja värske maaõhk. õhtusöögiks olid maasikad otse põllult. hommikusöögiks oli maasika toormoos ja pannkoogid. õemees, kes esimesena üles tõusis käis varavalges ja korjas maasikad valmis, hiljem härra a.ja õemees kahekesi tegid nendest moosi. mina küpsetasin pannkoogid valmis ja jumalik hommikusöök oligi sündinud.

edasi liikusime peipsi äärde härra vanaisa ja tädi üle vaatama. tee peale saime veel ka teada, et laekvere nimi on tulnud kalevipoja ära surnud hobuse vere laigu järgi.

peipsi ääres käisime ohjeldamatult ujumas ja rohisime nii moe pärast ka ära ühe peenra. mõned meist üritasid ka kala püüda, aga kuna hiigelparmud püüdsid teda rohkem sis sellest ettevõtmisest tuli loobuda.

pühapäeva hommik algas jälle ujumisega, millele järgnes hommikusöök-meenutus lapsepõlvest, ehk sis päris hapupiimaga kama. jumalik. härra a. ja õemees vaatasid meid küll kui opakaid kui me seda sõime ja taevani kiitsime.

jätsime kuuma peipsiääre maha ja hakkasime tallinna poole tagasi liikuma. tegime veel väikese vahepeatuse laekveres, kust korjasime lõpututelt maasikapõldudelt maasikaid kaasa kaa. rakveres tegime veel Gesburgeri peatuse ja ilm oli ikka veel ilus. sis saime teada, et tallinnas ootab meid suur torm ja vihmasadu. see meid siiski ei heidutanud ja meie plaan nägi ikka veel ette mere ääres ujumist. juminda poolsaarele jõudes sadas juba korralikult. enne ujumist otsisime üles hara allveelaevade sadama ja kolasime natuke seal.

edasi sõitsime juminda poolsaare tippu. mina ja õemees olime ainukesed julged, kes läbi vihma ja üle libedate kivide ujuma jõudsime. vesi oli niii niii mõnusalt soe ja vihmaga ujumine kogemus omaette.

tagasi tallinnasse jõudes oli vihmasadu juba täies hoos ja kell nii palju, et muud üle ei jäänud kui diivanile kerra keerata ja und ootama jääda.